Sukeldus pensionärina ettevõtlusse

R-Kiosk pakub oma töötajatele frantsiisivõimalust ja praegu on R-Kioskil frantsiisivõtjaid 21. Kõik nendest ei ole olnud R-Kioski töötajad. Anne Tammekänd on aga üks näide R-Kioski pikaajalisest töötajast, kes otsustas palgatöö vahetada ettevõtja ameti vastu.

“Hea, kui raha saab, aga ma ei ole sellele pingsalt mõelnud – raha tuleb, kui sellest kogu aeg ei mõtle. Hoopis tööd peab korralikult tegema. Mina jäin kohe plussi, ilmselt sõltub see ka kioski asukohast. Teenime marginaali, millest teatud protsent jääb minule. See protsentide jaotus on peaaegu fifty-fifty. Rendi maksab R-Kiosk, mina maksud, müüjate palga ja kommunaalkulud. Kui marginaal on talvekuudel väiksem, on see mulle isegi soodsam, miinusesse jäämise ohtu ei ole, kui majandada oskad,” rääkis 15 aastat R-Kioskis töötanud Tammekänd. 

Tema asutatud firma A-Kiosk käive oli läinud aastal 44 500 ­eurot, kasumit teenis ettevõte 9380 eurot. Iga kuu saab Tammekänd võrreldes ajaga, kui oli ainult R-Kioski juhataja, mitte ettevõtte omanik, umbes 200 kuni 300 eurot lisaks, mõnikord rohkemgi. Hariliku juhatajana ei oleks ta eales selliseid summasid juurde teeninud, tõdes naine ja lisas, et ainult pensionist ei suudaks ta ka ära elada.Päevakäive on Laagri kioskis 2000–3000 eurot. Marginaal, Tammekännule tähtsaim näitaja, jääb kuus vahemikku 12 000–15 000 eurot.

Kiire otsus. Kõigile ei pruugi ettevõtlus, millele Tammekänd sõrme andis, tuttav olla. “Sõna "frantsiis" on väga võõras, isegi maksuametile oli see alguses harjumatu,” muigas Tammekänd, kes pidi ühe päeva jooksul otsustama, kas alustada ettevõtlusega või loobuda juhataja kohast ja hakata müüjaks.

R-Kiosk tahab, et neilt frantsiisi ostetaks, sest eraldi juhatajale palga maksmine ei ole mõistlik.Võõraid termineid oli alguses omajagu, samuti oli raamatupidamissüsteem naisele harjumatu. “Tahtsin kõigest aru saada, pidin õppima. Hirmu polnud minul üldse, ilmselt on see vanadusest – ei ole midagi kaotada. Minu meelest võiksid noored frantsiisiga katsetada,” lausus Tammekänd, kes soovib, et saaks oma noorusaastad praegusse aega tõsta, sest nüüdne periood on väga soodne keskkond oma ettevõtte loomiseks.

Põhja kõrbenud frantsiisiostjad on Tammekännu hinnangul ebaedus ise süüdi. “Asjast peab ülevaade olema, seda ei saa kodust teha. Ehk on nad ka liiga noored olnud, seda äri võiksid ajada üle 30aastased või lapsevanemad.”

Tööpäevad on tal varasemast pikemad, aga seda ainult seetõttu, et töötajaid on keeruline leida. Praegu on kioskis neli müüjat, kuigi peaks olema viis. Seega tuleb tal puuduva töötaja asemel kassas olla, ka nädalavahetuseti. “Vaba kontingent ei ole eriti usaldusväärne. Otsin uut inimest iga paari kuu tagant – see on suurim mure.”